Mõtteid lastevanemate koolituselt: mida laps sotsiaalmeedias teeb?!
meediataju Ühel lastevanemate koolitusel pöördus minu poole murelik ema, kes kaebas, et laps ei taha talle näidata oma telefoni. “Mida ta seal ometi minu eest varjab?” Küsisin selle peale, et kas ema lapsele oma sotsiaalmeedia sõnumeid näitab. “Ei, muidugi mitte!”
Õigus privaatsusele kehtib ka lapsele. See ei tähenda, et lapse sotsiaalmeedia kasutusest ei peaks huvituma. Vastupidi! Minu õpetajana tehtud küsitluste tulemusel on vanemate huvi üsna leige. Aga siinpuhul lihtsalt ei aita ülekuulamine ja läbiotsimine. Ka täiskasvanutena ei pea me normaalseks kellegi telefonis nuhkimist või käsu peale enda privaatsõnumite letti laotamist. See nullib usalduse ja nii ka lastega.
Mida siis teha?
Minu soovitus on alati panustada järjepidevalt usaldusliku suhte loomisesse digiteemadel. Toon mõned olulisemad välja.
– Siiras huvi ja rõhk sõnal “siiras”. Mida põnevat sa täna seal TikTokis nägid? Kuidas täna Robloxis mäng läks? Mis oli kõige veidram asi, mida täna internetis nägid? Kas kommentaarid olid õelad või sõbralikud?
– Dialoog. Digiteemadel on lapsed tihti pädevamad kui nende vanemad, seega selles vallas soovitan lapsi võtta küll samaväärsete vestluspartneritena. Räägi, mida sina oma sotsiaalmeedias märkasid ja küsi abi ning küll siis tekib ka vastastikune jagamine.
– Mittehukkamõistmine. Olen kuulnud õpilastelt, et nende vanemad või vanavanemad peavad noorte põlvkonda nõrgaks, kes ei suuda niiöelda välja murda TikToki lõpmatust infovoost. Noored on hukas ja see kõik muu. Asi pole põlvkonna nõrkuses, vaid sotsiaalmeediaplatvormide ülesehituses. Need ongi loodud eesmärgiga tekitada sõltuvust ja pidevat vajadust tulla tagasi. Või kui noore digikäitumine tekitab muret, siis oluline on kuulata ta ära kritiseerimata, et luua pinnas ka aitamiseks.
– Eeskuju. Lapsed jälgivad vanemate digiharjumusi ja väga suur mõjuvõim on just eeskujul. Kui lood reegli õhtuti mitte scrollida, siis kõige kiiremini tõmbab vee sellele üritusele peale lapsevanema vastupidine käitumine. See salaja “tööasjade tegemine”.
Tänapäeva lapsed kasvavad üles keskkonnas, kus nutiseadmed ja sotsiaalmeedia on loomulik osa igapäevaelust. Vanemana võib olla keeruline mõista, mida lapsed digimaailmas teevad ja kuidas see neid mõjutab.
Loomulikult tekib tahtmine neid kõige kurja eest kaitsta, kuid kurjaga kurja vastu võitlemine on pikas plaanis kasutu.
Lastevanemate koolitusel “Kuidas toetada last meedia virr-varris?“ räägime täpsemalt sotsiaalmeediasõltuvuse põhjustest, erinevate platvormide ohukohtadest (trendidest ja eeskujudest), infouputuse mõjust keskendumisele, veidi küberkiusamisest ning seome selle lõpuks kokku praktiliste nõuannetega, kuidas digiteemadel usalduslik suhe luhe.
