Neli väidet, miks meediapädevus on 21. sajandi ellujäämisoskus

Milles seisneb meediapädevuse olulisus? Kas ja milleks on meile vaja kriitilise meediataju teravdamist? Meediateadlikkus oskusena aitab nii üksikisikut kui ka ühiskonda terviklikuna.

1. Meediapädevus kaitseb meie vaimset tervist

Vaimsest heaolust räägime tänapäeval rohkem kui kunagi varem. Ühel või teisel moel puutume kõik lõpuks kokku mõne vaimse tervise häirega ning suurt rolli mängib selles meie ümbrus. Elame infoühiskonnas, oleme ümbritsetud pidevalt uuenevast ja erisugusest informatsioonist 24/7 ja see pole meie lahendusi otsivale ajule alati kõige lihtsam.

Lisaks info üleküllusele kipume sotsiaalmeedias võrdlema ennast teistega. Instagramis on elu ilus! Reisimine, ideaalsed kehad, ainult saavutused ja mitte ebaõnnestumised, uued uhked kodud ja autod, meeldejäävad õhtud sõpradega ja nii edasi. Kuigi me teame, et sotsiaalmeedia on rohkem ilus kui aus koht, laseme siiski sellel kõigel end mõjutada. Eriti haavatavad on teismelised, kellele loomupäraselt ongi eakaaslaste heakskiit ja nö kampa sisse sulandumine teatud perioodidel kõige tähtsam. Noorte eneshinnang on kergesti mõjutatav, kuid kriitiline meel sesosas veel nõrk ja treenimata. Muuhulgas – on leitud ka seoseid, et sotsiaalmeedias filtreid kasutavad noored on suurema tõenäosusega ka ilukirurgide tulevased kliendid (ParentsTogether, 2021).

Internetis tuleb olla ka valvas küberkiusajate, netipedofiilide, armukelmide ja muude petturite osas. Inimesed tihti arvavad, et nad on piisavalt tähelepanelikud ja nendega midagi halba ei juhtu. Kuid kõiksugu kurjad tegelased muutuvad ajas aina nupukamaks ning mõtlevad uusi strateegiaid välja. Sellistesse lõksudesse langemisel on muidugi ka vaimset tervist mõjutavad tagajärjed.

Öeldakse vahel, et mida vähem teada, seda parem. Tänapäeval, kui info meile uksest ja aknast sisse sajab piltikult, siis on teadmatuses elamine väljakutse. Teeme aina enam ka meditsiinilisi otsuseid tuginedes meediast leitud teabele.

Hetkel on maailmas väga aktuaalseks saanud taaskord vaktsineerimine. Selleks, et ära hoida pandeemiat, on WHO soovituslik laste vaktineerimismäär on 95%. Eestis see nii püsiski, aga aastani 2014. Seitse aastat hiljem oli see 90% juures, kuid nüüd viimastel aastatel langenud hüppeliselt 73-85% juurde olenevalt vaktsiinist. (Eestis…,2024)

Paljud hirmsad haigused nagu leetrid, difteeria, lastehalvatus, läkaköha, tuberkuloos jne on vajunud unustuste hõlma ning seega levib ka meedias valesid arusaamasid, et kaitseme oma lapsi haiguste vastu, mida tegelikult pole olemas. Selle taga on aga üsna lihtne loogika – tänu vaktsiinidele oleme suutnud need haiguspuhangud kontrolli alla saada ja seepärast neid ei levigi. Mida madalam on vaktsineerimismäär, seda kindlam on nende haiguste taaspuhkemine ning Terviseameti sõnul on Eestis see määr jõudnud kriitilise piirini.

Teiseks – inimestele meeldivad lihtsad lahendused. Lihtne on abi saada Dr. Googlelt, kui tervisehäda kimbutab. Probleem seisneb aga selles, et Dr. Googles peitub tuhandeid erinevaid arste, kellel kõigil on erinev arvamus. Mõnel lausa tervist ohustav arvamus. Inimene tahab aga kiiret lahendust ja jäädes kinni filtrimulli ehk personaalsesse inforuumi, kus esineb pigem vaid ühepoolset meie varasematele otsingutele ja meeldimistele tuginev info, võime teha ebapädeva tervisealase otsuse. Mõni võib ka lõpuks eelistada teaduspõhist meditsiini alternatiivsele meediale.

3. Meediapädevad inimesed on riigi julgeoleku kaitsjad

Maailm on hetkel päris konfliktne ja ettearvamatu. Euroopas on sõda ja ka meie oleme osalised mingil määral infosõjas. Väga suur osa meie tarbitavast meediasisust on valeinfo ja mõjutuskampaania, mis üritavad inimesi saada oma poolele sõja võitmiseks. Enamasti ei ole propaganda üldsegi nii must ja valge ning läbinähtav, vaid tihti hoopis teistel teemadel hirmu ja segaduse külvamiseks ühiskonnas, vastupanu kasvatamiseks nt teatud rahvuste vastu, valmisoleku katsetamiseks jne.

Tänu globaalsele meediavõrgule on tekkinud juurde lõpmatuid võimalusi, kuidas sekkuda teiste riikide valimistesse. Näiteks 2016. aasta USA valimiste ajal eemaldas Twitter 200 000 säutsu, mida seostati Peterburi trollivabrikuga ja teatas 1,4 miljonile kasutajale, et nad on kokku puutunud Vene propagandaga (Vehkoo, 2021). Sel aastal toimusid Euroopa Parlamendi valimised ning ka need ei jäänud puutumata Kremli mõjutustegevusest – osteti ära parlamendiliikmeid enda käpiknukkudeks propaganda levitamiseks kui ka kasutati meediat oma narratiivide edastamiseks (Parlament…,2024).

Aga miks peaks vaenlane levitama vandenõuteooriaid Covidi vaktsiini kahjulikkusest või kallutatuid ning võimendatuid jutte peaministri saamatusest? See tekitab rahva usaldamatust riigi ja tema institutsioonide vastu, see annab alust kuulujuttudele ja kahtlustele, see tekitab tülisid ja trotsi ning eriti kriisiperioodidel. Kui rahvas on ülesköetud ja ei usalda oma riiki, siis on see vaenlasele hea pinnas oma tegelike eesmärkide saavutamiseks. Olgu selleks siis poolehoid sõjas või tuleviku visioon oma riigipiiride laiendamisest. Infoühiskonnas on see kõik jälle üsna lihtne – töö teevad ära inimestest internetitrollid või robotitest botid. Tuhandeid ühe sisuga postitusi, kommentaare ja arvamusi loovad valemulje maailmast, kuid selle põhjal võime teha olulisi otsuseid.

4. Meediapädevus kaitseb rahakotti

Meedia mõjutab ka meie ostukäitumist. Reklaamid veebis või tänavapildis on ka osa meediast, mille eesmärk on tarbijat mõjutada. Aina enam langeme aga varjatud reklaami lõksu ja ostame asju, mida esmajoones võibolla ei vajanudki. Kus varjatud reklaam end peidab? Tootepaigutusena sinu lemmiksarjas või filmis, suunamudija postitustes, uudisportaalide sisuturundusartiklites ja nii edasi.

Sotsiaalmeedia ei ole tasuta, kuigi selline mulje võib jääda. Sotsiaalmeediaplatvormidele müüme oma andmeid ehk kaubaks oleme me ise. Näiteks Facebookis scrollides jäävad sulle ette ilusad saapad, jääd neid natuke pikemaks ajaks vaatama ja võibolla isegi klikid meeldimise nupule. See huvi ei jäänud Facebookile märkamata ning see andmete hulk saab saabaste müüjale edastatud. Mõni aeg hiljem märkad jälle neid samu saapaid oma infovoos, vahest tuleb isegi sooduspakkumine just neile samadele jalatsitele ning siis on juba ostmata jätmine patt. Kõik tundus juhuslik ja “hea diil”, kuid tegelikult üsna läbimõeldud strateegia.

Iga aastaga kasvab küberpettuste arv. 2023. aastal petsid kurjategijad Eesti inimestelt välja vähemalt 8,3 miljonit eurot, mida on juba 2,5 korda rohkem, kui sellele eelneval aastal (Riigi Infosüsteemi Amet, 2024). Sealhulgas on oluline märkida, et need on politseis registreeritud andmed, seega võib arvata, et tegelik summa on suurem. Keegi kuskil kaugel välismaal töötab kontoris hommikust õhtuni selle nimel, et mõelda välja uusi viise, kuidas raha välja petta. See on äri ja see areneb pidevalt ning kiiresti.

Kõige olulisem ongi see, et me elame tahest tahtmata informatsiooni ja andmete maailmas, enamus meist töötab ja meelelahutab end infoga ja meedia on väga suures osas meie reaalsuse kujundaja. See kõik on juhtunud väga kiiresti, kuid meie oskused meediasisu kriitiliselt hinnata pole samas tempos arenenud. Me oleme visatud vette, kuid me ei oska veel ujuda. Ja nii me siis rabeleme meedia infovoogudes, et pinnale jääda. Hea uudis on aga see, et meediataju on treenitav!

Allikad:

ParentsTogether. (2021). New findings from teen survey shows beauty filters harm teens’ self-esteem. Kasutatud 20.08.2024, https://parentstogetheraction.org/wp-content/uploads/2021/09/ParentsTogether_Social-Media-Beauty-Filters-Survey-
Results_09-29-21.pdf

Eestis on ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta. (2024). Vaktsineeri.ee kodulehekülg. Kasutatud 20.08.2024, https://vaktsineeri.ee/et/uudised/eestis-ligi-25-000-last-ohtlike-nakkushaiguste-vastu-kaitseta

Parlament nõuab Venemaa õõnestustegevuse jõulist tõkestamist. (2024). Euroopa Parlamendi kodulehekülg. Kasutatud 20.08.2024, https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20240419IPR20542/parlament-nouab-venemaa-oonestustegevuse-joulist-tokestamist

Vehkoo, J. (2021). Valede paljastamise käsiraamat (M. Pent, tõlk.). K. Streimann (toim.). Menu Meedia OÜ.

Riigi Infosüsteemi Amet. (2024). Küberturvalisuse Aastaraamat 2024. Kasutatud 20.08.2024, https://www.vm.ee/sites/default/files/documents/2024-04/RIA%20küberturvalisuse%20aastaraamat%202024.pdf